Küberkiusamine pole mingi uus nähtus, sest tegelikult lisati see termin Oxfordi sõnaraamatusse aastal 2011. Et tehnoloogia tungib peaaegu kõigisse meie elu valdkondadesse, levib küberkiusamise oht üha enam. Koolilastel on isiklik nutitelefon ja see tähendab, et neil on ka sotsiaalmeedias kontod. See kooslus koos internetis valitseva anonüümsusega kõneleb sellest, et lastel on üha suurem oht saada küberkiusamise ja -vägivalla ohvriks.
Räägitakse , et küberkiusamine on pidevas tõusujoones ja üks kolmest lapsevanemast kogu maailmas tunnistab, et tunneb oma tutvuskonnas mõnd last, keda on internetis kiusatud. Küberkiusamine võib olla veelgi kahjulikum kui isiklik kiusamine ja võib mõjutada ohvreid isegi täiskasvanueas. Sellegipoolest ei ole alati lihtne eristada tavalisi lapse- või teismeeaga seotud probleeme potentsiaalsetest märkidest selle kohta, et Sinu last internetikeskkonnas kiusatakse. Abi saamiseks vaatleme enim levinud hoiatavaid märke, mis võivad osutada, et Sinu laps on küberkiusaja sihtmärk.
Selgitamatud füüsilised muutused
Esimene asi, mida tasub tähele panna, on märgatavad füüsilised muutused. See ei pruugi olla kindel märk küberkiusamisest, aga kui laps on järsku kaotanud kehakaalu või söögiisu, tal on probleeme öösel magamisega või ta on hommikul väga rusutud, tasub vestelda sellest, kas temaga on kõik korras.
Kooli vältimine
Samamoodi võib see, kui Sinu laps regulaarselt haiget teeskleb, et mitte kooli minna, näidata probleemi olemasolu. Peaaegu iga laps kasutab aeg-ajalt koolist pääsemiseks mõnd vabandust, aga kui sellest on saanud harjumus või kui puudumine venib pikale, võib tegemist olla mõne tõsisema probleemiga, näiteks hirmuga sattuda kiusajaga konflikti.
Meeleolu kõikumine
Pange tähele märgatavat närvilisust, äkilisi meeleolumuutusi ja nappe vastuseid oma küsimustele. Need võivad olla tujuka teismelise tüüpilised tunnused ega pruugi tingimata anda märku sellest, et Sinu last kiusatakse, aga kui meeleolu kõikumisega kaasnevad regulaarselt pahurad vastused ja närvilised reaktsioonid, võib olla aeg kontrollida, kas lapsega on kõik korras. Selliseid vastuseid nagu „normaalne” või „hästi” ei tohiks vanemad rahuldavaks pidada – need ei tähenda alati, et kõik on hea ja korras.
Huvi kadumine
Järgmine märk võib olla järsk huvi kadumine hobi või meelistegevuse vastu. Kas Sinu laps armastab jalgpalli või kitarri mängida, kuid on äkki kaotanud selle vastu igasuguse huvi? See võib olla ka märk sellest, et keegi teeb ta elu raskeks. Ka see, kui Sinu laps hakkab end perekonnast ja sõpradest eemale hoidma, võib olla märk sellest, et neid miski vaevab.
Sotsiaalmeediast loobumine
Muutu tähelepanelikuks ka siis, kui Sinu laps äkki sotsiaalmeediast loobub. Vanuses, kus noored veedatavad palju aega kübermaailmas, eriti sotsiaalmeedias, peaks konto äkiline kustutamine Sinu häirekella tööle panema.
Kokkuvõtteks – laste jaoks võib oma kogetust rääkimine või selle tunnistamine, et neid kiusatakse, olla väga heidutav, mistõttu on tähtis, et vanemad oskaksid märgata, kas nende laps on veebis väärkohtlemise või kiusamise ohver. Pöörake tähelepanu sellele, kuidas Sinu lapsel läheb, ja olge vajadusel valmis abikätt ulatama.
Et rohkem teada saada ohtudest, millega lapsed võivad internetis silmitsi seista, ja samuti sellest, kuidas tehnoloogia võib aidata, loe https://saferkidsonline.eset.com
