{"id":3716,"date":"2019-09-01T13:41:35","date_gmt":"2019-09-01T10:41:35","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.eset.ee\/2019\/09\/01\/cyberbullying-what-schools-and-teachers-can-do\/"},"modified":"2019-09-01T13:47:35","modified_gmt":"2019-09-01T10:47:35","slug":"cyberbullying-what-schools-and-teachers-can-do","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/2019\/09\/01\/cyberbullying-what-schools-and-teachers-can-do\/","title":{"rendered":"K\u00fcberkiusamine: millised on koolide ja \u00f5petajate v\u00f5imalused"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4nap\u00e4eval on internet seotud meie k\u00f5igi igap\u00e4evaeluga ja siinkohal pole lapsed erandid. K\u00f5igi oma eeliste kiuste on tehnoloogiline areng kaasa toonud v\u00f5i v\u00f5imendanud teatud probleeme ning k\u00fcberkiusamine on \u00fcks k\u00f5ige levinumaid ohte veebis. \u00d5igupoolest on koolis kiusatav \u00f5pilane kiusajate meelevallas ka veebis l\u00e4bi sotsiaalv\u00f5rgustike, s\u00f5numirakenduste ja muude veebis k\u00e4ttesaadavate vahendite. Haridusasutused v\u00f5ivad arvata, et digitaalse maailma probleemid j\u00e4\u00e4vad v\u00e4ljapoole koolide ulatusest v\u00f5i et need probleemid ei vaja lahendamist. Ent veebip\u00f5hine solvamine ja kiusamine m\u00f5jutavad ohvreid sageli rohkem kui veebiv\u00e4line kiusamine &#8211; ja ometi suhtutakse nimetatud kiusamisse t\u00f5siselt alles p\u00e4rast m\u00f5nda hirmsat vahejuhtumit.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oluline on m\u00f5ista, et internetis v\u00f5imenduvad asjad mitmekordselt. Sotsiaalmeedia postitus j\u00f5uab m\u00f5ne minutiga sadade v\u00f5i isegi tuhandete inimesteni ning enne, kui te sellest aru saate, v\u00f5ivad k\u00f5ik need inimesed r\u00e4\u00e4kida ja avaldada arvamust postituse v\u00f5i pildi kohta. Solvava sisu m\u00f5ju ohvrile v\u00f5imendub, kui inimeste arv, kes seda postitust n\u00e4evad, m\u00e4rgivad meeldivaks, jagavad ja\/v\u00f5i kommenteerivad, suureneb. T\u00f5epoolest, kui sisu on juba veebi postitatud, on selle edasist levimist pea v\u00f5imatu peatada v\u00f5i kustutada, isegi kui r\u00fcndajad kahetsevad oma tegu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sellega seoses v\u00f5ib ekraanide ja sotsiaalv\u00f5rgustike anon\u00fc\u00fcmsuse t\u00f5ttu tekkida paljudes lastes tunne, et nad v\u00f5ivad \u00f6elda ja teha digitaalses maailmas asju, mida nad reaalmaailmas ei teeks kunagi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eel\u00f6eldu kontekstis ning selleks, et soodustada ennetavat l\u00e4henemist k\u00fcberkiusamise ja muude veebis levivate ahistamismeetodite vastu v\u00f5itlemisel, on meie poolt toodud neli p\u00f5him\u00f5tet, mida iga kool ja \u00f5pilane saab selle probleemiga tegelemisel kasutada:<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1. Edastage lastele digitaalse kodaniku k\u00e4itumise h\u00e4id tavasid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna digitaalmaailm on osa meie elust, peaksid internetis kehtivad reeglid olema samad, mis on meile juba tuttavad reaalmaailmast. Lastele lugupidamise ja sotsiaalsete tavade \u00f5petamisel on oluline kaasata ka interneti valdkond ja \u00f5petada lastele k\u00e4itumist ja suhtlemist digitaalses meedias.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sellised teemad nagu kodaniku\u00f5petus ja kodanikuaktiivsus peaksid \u00fcletama traditsioonilisi piire ning puudutama ka eetikat, k\u00f5lblust ja lugupidamist digitaalses maailmas. Grupis tehtavad harjutused ja tegevused on samuti \u00fcks tulemuslik viis inimeste \u00fchendamiseks. Selliste tegevuste eesm\u00e4rk on panna k\u00f5ik klassi liikmed pingutama \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel, kasutades oma individuaalseid tugevusi ja v\u00e4\u00e4rtustades iga inimese v\u00f5imeid \u00fclesande t\u00e4itmiseks.<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2. Keelamise asemel tuleks eelistada teadlikkuse t\u00f5stmist<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teadlikkus on v\u00e4ga v\u00f5imas instrument, muu hulgas seet\u00f5ttu, et see muudab sotsiaalseid arusaamu. Tehnikavidinate kasutamise sageduse \u00fcle paanika tekitamise v\u00f5i arusaamatuste levitamise asemel, v\u00f5imaldab teadlikkus tekitada positiivset \u00f5hkkonda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Paljud koolid on otsustanud keelata tehnoloogia kasutamise, ent selline k\u00e4ik v\u00f5ib anda vastupidiseid tulemusi, kuna sellisel juhul kasutavad \u00f5pilased arvatavasti nutitelefone salaja. Noored samastuvad tehnoloogiaga ja sobitavad vidinad oma igap\u00e4evaellu. Seet\u00f5ttu on oluline n\u00e4idata \u00f5pilastele, kuidas on v\u00f5imalik kasutada tehnoloogiat \u00fchiseks h\u00fcvanguks &#8211; teadmiste jagamiseks v\u00f5i \u00fcksteise toetamiseks. Lisaks saavad \u00f5petajad, tuues tehnoloogia \u00f5ppeprotsessi, keskenduda selle eetilisele kasutamisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>3. \u00dchine solidaarsus k\u00fcberkiusamisest teavitamisel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Algatuse the\u00a0<a href=\"https:\/\/safe2tell.org\/history\">Safe2Tell<\/a> aruandest selgub, et 81%-l koolikiusamise juhtudest teadis \u00f5pilane r\u00fcnnakust, ent otsustas sellest vaikida. Enamikul juhtudest on vaikimine tingitud peamiselt hirmust saada j\u00e4rgmiseks ohvriks v\u00f5i t\u00e4iskasvanute poolt karistatud. Sellistel juhtudel peavad lapsed teadma, et probleem pole tehnoloogias, vaid pigem inimestes, kes kasutavad tehnoloogiat valedel eesm\u00e4rkidel. Edendades dialoogi lapsega ja olles kuulaja rollis aitate lastel m\u00f5ista, kelle poole v\u00e4\u00e4rkohtlemisega silmitsi seistes p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teisest k\u00fcljest v\u00f5ib ja peaks veebip\u00f5hisest v\u00e4\u00e4rkohtlemisest teavitama ka veebilehti. K\u00f5igil sotsiaalv\u00f5rgustikel on v\u00f5imalus teatada postitusest, kommentaaridest v\u00f5i isegi profiilidest, mis on ohtlikud v\u00f5i ahistavad. See on ainus viis kuritahtliku sisu k\u00f5rvaldamiseks, kuna p\u00e4rast mitmete teavituste saamist kustutatakse postitus v\u00f5i profiil. Antud tegevuse korral ei tasu karta ka k\u00e4ttemaksu, kuna teavitused on anon\u00fc\u00fcmsed.<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>4. Dialoog: iga toetuse alus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5pilased peavad teadma, kelle poole p\u00f6\u00f6rduda enne probleemi ilmnemist. Ja antud punkti puhul on avatud dialoogi aluseks usaldus. Hiljutises <a href=\"https:\/\/www.argentinacibersegura.org\/admin\/resources\/files\/consejos\/57\/ESET-Digipadres-seguridad_en_internet-ESP-FINAL.pdf\">uuringus<\/a> (hispaania keelt k\u00f5nelejate seas) leiti, et 24% lastest ja teismelistest usub, et nende vanemad teavad tehnoloogiast v\u00e4hem kui nemad. See ettekujutus tekitab neis tunde, et nende veebiprobleemidesse ei suhtuta t\u00f5siselt ja neid ei m\u00f5isteta. Internetis toimuvasse suhtuvad lapsed v\u00e4ga t\u00f5siselt. Nende digitaalsed identiteedid on nende jaoks p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5rdsed nende reaalmaailma identiteediga. Seega, kui \u00f5pilane p\u00f6\u00f6rdub veebiprobleemiga \u00f5petaja v\u00f5i muu vastutava t\u00e4iskasvanu poole, peab \u00f5petaja suhtuma sellesse sama t\u00f5siselt kui reaalmaailmas toimuvasse probleemi ning otsima ressursse selle lahendamiseks<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oluline on meeles pidada, et kuigi noored teavad palju tehnoloogia kasutamisest ja toimimisest, on t\u00e4iskasvanutel rohkem kogemusi reaalse eluga. Seda silmas pidades on dialoogi soodustamiseks \u00fclioluline uurida selliseid teemasid nagu tehnoloogilised riskid, interneti ohutus ja sobiv k\u00e4itumine veebis. Samuti on oluline murda kiusamist ja k\u00fcberkiusamist \u00fcmbritsev vaikus, r\u00e4\u00e4kides k\u00fcberkiusamise juhtumitest ja nende lahendustest. Seejuures peavad \u00f5petajad v\u00e4ljendama end selgelt, olema empaatilised ja suhtlema \u00f5pilastega avatult.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et kui vaadata digitaalset suhtlust iga inimese enda v\u00e4ikese maailma osana, siis saame rakendada neid Eleanor Roosevelti m\u00f5tteid:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cKust saavad alguse \u00fcldised inim\u00f5igused? V\u00e4ikestes kohtades, kodu l\u00e4hedal &#8211; nii l\u00e4hedal ja nii v\u00e4ikestes kohtades, et neid pole v\u00f5imalik n\u00e4ha \u00fchelgi maailma kaardil. Ometi on need konkreetse inimese maailm; naabruskond, kus ta elab; kool v\u00f5i kolledz, kus ta \u00f5pib; tehas, talu v\u00f5i kontor, kus ta t\u00f6\u00f6tab. Need on kohad, kus iga mees, naine ja laps otsib v\u00f5rdset \u00f5iglust, v\u00f5imalust, v\u00e4\u00e4rikust ilma diskrimineerimiseta. Kui neil \u00f5igustel pole t\u00e4hendust nendes v\u00e4ikestes kohtades, ei oma need suurt t\u00e4hendust ka mujal. Ilma kodanike koosk\u00f5lastamata tegevuseta, hoidmaks neid v\u00e4\u00e4rtusi kodule l\u00e4hedal, ei saada meid edu ka laias maailmas.&#8221;&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4eval on internet seotud meie k\u00f5igi igap\u00e4evaeluga ja siinkohal pole lapsed erandid. K\u00f5igi oma eeliste kiuste on tehnoloogiline areng kaasa toonud v\u00f5i v\u00f5imendanud teatud probleeme ning k\u00fcberkiusamine on \u00fcks k\u00f5ige levinumaid ohte veebis. \u00d5igupoolest on koolis kiusatav \u00f5pilane kiusajate meelevallas ka veebis l\u00e4bi sotsiaalv\u00f5rgustike, s\u00f5numirakenduste ja muude veebis k\u00e4ttesaadavate vahendite. Haridusasutused v\u00f5ivad arvata, et digitaalse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":3733,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[2903],"tags":[],"class_list":["post-3716","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kodu-ja-pere"],"acf":[],"amp_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3716","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3716"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3716\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3733"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3716"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3716"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.eset.ee\/et\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3716"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}