2020. aasta saabudes anname me ka uue aasta lubadusi. Selle asemel aga, et öelda, mida sa peaksid järgmisel aastal tegema, võtame hoopis luubi alla mõne küberturvalisusega seonduva vea, mille tegemist võiksid turvalisema 2020. aasta nimel vältida.
Ohu eitamine
Sa arvad ilmselt südamerahus, et rünnaku ohvriks langemise tõenäosus on kas väike või olematu. Tsiteerides Dwighti seriaalist „Kontor“: „väär“. Kui asi puudutab internetti, ei saa sa ette aimata, kas mõni haavatavus mõjutab sind otseselt või mitte. Levida võib mõni uus pahavara või häkitakse mõnda teenusesse, mida sa kasutad, nii, et su paroolid lekivad. Need on võimalused, millest sa pead teadlik olema, sest ennetus võib sinu veebikasutamise turvalisusele palju kaasa aidata.
Kahtlaste linkide avamine
Rämpsposti saamine on osa igapäevaelust. Mõnikord on tegemist ohutu reklaamiga, kuid aeg-ajalt võib see olla midagi kurjakuulutavamat. Sa võid saada e-kirja, mis meelitab sind avama kahtlast linki, et saada kätte auhind, mille sa võitnud oled. Vahel võib mõnes reklaamis olla pakkumine, mis tundub liiga hea, et seda eirata. Kõigil juhtudel peaksid sa lingi avamist iga hinna eest vältima, kui sul on kasvõi kübeke kahtlust. Link võib nimelt sisaldada pahavara, mis teeb sinu arvuti maatasa.
Uuenduste vältimine
Kas su arvuti näägutab juba mustmiljonendat korda, et sa laeksid selle viimase tüütu uuenduse alla? Või ehk on su nutitelefoni operatsioonisüsteemile saadaval uus värskendus? Sa oled ilmselt „tuleta hiljem meelde“ nuppu vajutanud rohkem, kui enda äratuskella edasi lükanud. Me ei tea suurt sinu magamisharjumuste kohta, kuid sa peaksid oma seadmetes alati tarkvarauuendused alla laadima. See säästab sind tõenäoliselt pikemas perspektiivis tohutust peavalust. Näiteks kurikuulus WannaCryptor pahavara levis just tänu uuendamata seadmetele.
Paroolide korduvkasutamine
Et kergendada kümnete paroolide meelespidamisega kaasnevat koormat, leiavad mõned inimesed abi paroolide korduvkasutamisest. See tähendab, et nad kasutavad erinevates kohtades kas üht ja sama parooli või muudavad ära ainult paar sümbolit. Sellest harjumusest tasub vabaneda, sest see aitab pahatahtlikel agentidel, kes üht sinu parooli teavad, ära arvata ka kõik teised.
Kaheastmelise autentimise vältimine
Kaheastmeline autentimine, mida tuntakse ka kui mitmefaktorilist autentimist, on lihtne viis, kuidas oma kontodele veel üks turvakiht lisada. Levinuim kaheastmelise autentimise meetod, mida kasutavad populaarsed veebiteenused, on autentimiskoodi saatmine sinu telefonile SMS-iga. See on üks algelisematest meetoditest, kuid kui sul muud varianti pole, kasuta vähemalt sedagi. Kui pahatahtlikel agentidel puudub puslest üks tükk, võivad nad selle tõkke ületamise asemel otsustada otsida kergemat saaki kuskilt mujalt.
Ruuteri seadistuste ignoreerimine
Mis puudutab koduvõrku, siis ruuter on sinu kodu süda. Ruuteriga on ühendatud kõik sinu internetiühendusega seadmed, olgu selleks sinu nutiteleviisor, nutitelefon, personaalarvuti või sülearvuti. Mugavusest teevad paljud inimesed ruuteri paigaldamisel vaid hädavajaliku miinimumi või jätavad alles oma internetiteenuse pakkuja poolt eelseadistatud vaikimisi sätted. Sa peaksid alati astuma lisasamme oma ruuteri turvamiseks, et sirvida veebi kaitstult.
Turvamata avaliku Wi-Fi kasutamine
Enamik kohvikuid, restorane ja isegi poode pakuvad tasuta Wi-Fi ühendust, mis on hea alternatiiv oma väärtusliku andmesidemahu raiskamisele. Kui mugavad sellised tasuta ühendused ka ei oleks, peaksid sa alati olema ettevaatlik, kuhu sa ühendud. Turvamata avalik Wi-Fi võrk võib endaga kaasa tuua sinu isiklike andmete varguse või seadmesse häkkimise.
VPN-i eiramine
Lisaks virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kasutamisele, et ühenduda oma töökoha serveritega, on ka mõningaid turvalisuskaalutlusi, mis põhjendavad VPN-i kasutamist arvuti eraviisilisel kasutamisel. Sa saad VPN-e kasutada mujalt oma koduvõrgule ligi pääsemiseks; piiramaks, kui suurt osa su tegemistest su internetiteenuse pakkuja näeb või avalikus Wi-Fi võrgus turvaliselt veebi sirvimiseks. Olenevalt sellest, mida sa vajad, on olemas erinevaid VPN tüüpe, mille seast oma privaatsuse kaitsmiseks valida.
Turvatarkvaraga koonerdamine
Internet on kahtlemata kasulik abivahend, kuid parafraseerides G. R. R. Martinit võib see olla ka sünge ja täis koledusi. Andes endale aru, et see kõlab natuke ülepaisutatult, peaksid sa siiski alati oma andmete kaitsmiseks kasutama mainekat turvatarkvara. Vale lingi avamine võib endaga kaasa tuua selle, et pahavaraline kood leiab enda tee sinu arvutisse. Turvatarkvara varustab arvuti mitme kihiga, mis suudavad sellised ohud kõrvaldada. Ennetus on turvalisuse algus; kontaktspordis kasutavad sportlased ennetava meetmena hambakaitsmeid, sest hammaste parandamine on kulukam kui nende kaitsmine. Sama kehtib sinu andmete puhul.
Varundamise ja krüpteerimise tähtsuse alahindamine
Kui su arvuti mingitel ettenägematutel asjaoludel otsad annab, osutub varukoopia olemasolu äärmiselt mugavaks. Varunda alati oma tundlikud andmed ja asjad, mille kallal oled hiljuti tööd teinud. Kui midagi juhtub, saad sa siis jätkata ilma, et seadme kaotus sind takistaks. Sama kehtib krüpteerimise puhul. Ära kunagi alahinda oma andmete krüpteerimise väärtust: kui su seadmesse häkitakse, on pahatahtlikul agendil väga raske sinu andmeteni pääseda; kui su seade varastatakse, on sul sisse seatud lisaturvakiht enne, kui sa seadme sisu kaugkustutad.
Kui sa loendasid just kümme mitte kakskümmend nõuannet, on sul täiesti õigus. Seega hoia end hästi kursis, sest homme jätkame nõuannetega, mis on suunatud just nutitelefonidele.
