Oma eluloo tohutu jagamine sotsiaalmeedias võib toimuda suure hinnaga. Mida rohkem informatsiooni endast internetimaailma jätate, seda suurem on oht, et lekib teave, mis võib tingida pahatahtlike inimeste tähelepanu.
Meie ajastu on jagamise ajastu. Sotsiaalmeediasaidid on loonud uusi võimalusi iga tüüpi erainfo jagamiseks – seda ulatuses, mis on muutnud isiklike andmete internetis jagamise paljude kasutajate jaoks loomuomaseks.
Muidugi ei ole tung asju jagada midagi uut. See käitumine peegeldab ja toetab tugevat inimlikku püüdu teistega ühenduses olla – sellisel käitumisel on tugev evolutsiooniline minevik. Väidetavasti ei ole probleem seega mitte digitaalses jagamises per se. Pigem seisneb probleem selles, millist teavet me jagame ja veel olulisemalt, kellel on sellele ligipääs.
Mitmed kasutajad ei pane tähele riske, millega nad võivad kokku puutuda, jagades isiklikku, ehk isegi pealtnäha süütut, teavet sotsiaalmeedias. Sama kehtib selle kohta, kui seada vähesed piirangud sellele, kes sotsiaalmeediasaitidel teie tegevustele ligi pääsevad. Selle tulemusena on ründajatel võimalik luua küllaltki rikkalik profiil oma sihtmärgist, sidudes kokku teabe, mis saadakse kätte sihtmärgi profiilidest ja tegevustest sotsiaalmeediasaitidel.
Sotsiaalmeedia on isikliku teabega üleküllastunud ja saanud pahatahtlike tegutsejate jaoks seeläbi ideaalseks jahimaaks. Olles kasutanud saiti või saite luurevahendina, saavad ründajad saata teile suunatud sõnumi, mis peibutab teid külastama võltssaiti, mis näeb ja paistab välja tõetruu, kuid tegelikult on mõeldud teie andmete ja raha varastamiseks. Sarnaselt võidakse manipuleerida teid avama pahavaraga küllastatud manust, mis tegutseb kui vahendaja muu pahavara jaoks, mis on suuteline tegema mitmeid erinevaid asju, sealhulgas andmeid püüdma või klahvivajutusi salvestama.
Sellised lahendused võivad olla tugevalt varjatud iseloomuga ja võivad tunduda kui oleks saadetud sõbralt või kolleegilt. Seepärast ei ole suur ime, et sellised lahendused on pahavara levitamisel osutunud väga edukaks.
Pilti hägustab veelgi networkimise kontseptsioon, mis on sotsiaalmeedia olulisemaid osi – ka see on vähendanud inimeste ohutunnetust. Mitmed inimesed ei ole sotsiaalmeedias seepärast nii hoolsad ja on seega ka tõenäolisemalt näiteks sotsiaalmeedia kaudu vahendatud pahatahtlike linke valmis avama.
Selge on see, et sotsiaalse inseneeria tehnikad on pärit ajast enne internetis levinud sotsiaalmeedia teket. Siiski, tänu internetis toimuvale networkimisele on säärased tehnikad leidnud uue hingamise ja uued võimalused indentiteedivarguste, võrgupettuste ja muu kuritegevuse toimimiseks.
Inimteguri alased hoiatused
Milliseid meetmeid saate tarvitusele võtta, et digitaalse (üle-) jagamisega seotud ohte vähendada?
Alustuseks võite soovida regulaarselt vaadata üle ja kasutada sotsiaalmeediaplatvormide pakutavaid privaatsussätteid. Oluline on, et kui on võimalik, siis piirataks seda inimeste ringi, kes näeb, millega te tegelete.
Hoolimata neist piirangutest on võimalik, et teie privaatne teave võib sattuda pahatahtjate silme alla. Tõsi on see, et pärast seda, kui midagi postitate, puudub teil kontroll selle üle, mida teised teie jagatuga teha saavad.
Võttes seda arvesse, võite soovida piirata teavet, mida postitate või üles laadite, eriti teabe osas, mis võib teid haavatavaks muuta. Ohutum on mitte postitada midagi sellist, mida avalikkus näha ei tohiks. Pange end ründaja kingadesse: kas see teave võiks aidata neil teid kahjustada? Kui nii, siis võite soovida seda teavet mitte jagada.
Pange tähele kahtlaseid või too-good-to-be-true sõnumeid ja linke. See kehtib ka siis, kui see sõnum pärineb ühelt teie sõpradest. See teave võib sama hästi pärineda ründajalt, kes on saanud ligi teie sõbra kontole. Pahatahtjad teavad liigagi hästi, et mida rohkem usaldust suudetakse külvata, seda suurem on nende saak.
Olge samuti skeptilised võõraste suhtes, kes tahavad teiega internetis sõbrad olla. Ideaalsel juhul võtke vastu ainult nende inimeste sõbra- ja ühenduskutseid, keda päriselus teate. Internetis on hulgaliselt petiseid, kes soovivad erinevatel viisidel teilt raha kätte saada. Alternatiivselt saavad nad teie kodu vanamoodsalt röövida, kui olete maailmale teatanud, et puhkate – sel hetkel jätate oma kodu tühjaks ja varastamisküpseks.
Kõige üldisemalt on siiski tegemist inimene-inimene probleemiga, mis tõstab esile ka selle, kuidas nende probleemide vastu võidelda – selleks tuleb olla rohkem teadlik turvalisusest. „Internetis ei tea keegi, et olete koer“, nii kõlab arusaam internetiprivaatsuse ja -anonüümsuse olemusest. Me oleme loodud olema sotsiaalsed, kuid sotsialiseerugem mõistlikult.
Allikas: Welivesecurity
