2018. aasta trendid: isiklikud andmed tehnoloogia ja seadusandluse uuel ajastul

BY POSTED jaanuar 18, 2018 12:00 p.l.

privaatsus


Privaatsus on, või peaks olema, fundamentaalne inimõigus. Tänapäeval kaldub mõistmine, mida mõiste „privaatsus“ lõppkasutaja jaoks tähendab, kalduma andmete või informatsiooni privaatsuse suunas. See kalle muudab lõppkasutaja jaoks järjest keerulisemaks soovitud andmeneutraalse positsiooni säilitamise. Ühest küljest on olemas äärmiselt tehnoloogiast ajendatud privaatsusentusiastid, kes kultiveerivad igal pool digitaalse jalajälje nullilähedaseks viimist, teisalt on reaalses elus suur enamus lõppkasutajaid valmis oma jalajälge igale poole jätma, võimaldades küberkriminaalidel saada kätte hulk tundlikke andmeid, mis jätab neile sarnase mulje nagu liivane rand tihedal päeval.

Andmed on järgmise tehnoloogilise revolutsiooni juhtiv jõud ja andmeid söödetakse ette tohututele tehisintellektsetele (AI) süsteemidele, mida parasjagu ehitatakse. Küsimus on: „kui tundlikud andmed sisenevad ühte süsteemidest, kui mitu masinjuhitud otsustusprotsessi suudab tuvastada õiguse kustutada ja unustada ja kas andmeid koguvad ettevõtted mõistavad, kus ja kuidas seda AI-süsteemide poolt kasutatakse?“

Sellal kui enamus lõppkasutajaid mõistab, et nad annavad sotsiaalvõrgustikele ja ettevõtetele oma andmeid ankeetide ja rakenduste kaudu, on olemas ka mitmeid teenusepakkujaid ja teenuseid, mille puhul andmekogumine ei ole nii läbipaistev.

Tasuta tarkvara ja teenused

Kuna tarbijad soovivad tarkvara mitte mingisuguse kuluga või väga madala kuluga kasutada, siis mõned kaupmehed on otsustanud asuda andmeid koguma ja jagama. Tasuta tarkvara pakkujatel on vaid mõned meetodid, kuidas oma tooteid monetiseerida, neist kõige vähem segav, vähemalt lõppkasutaja jaoks, on andmete kogumine ja nende müük kolmandatele osapooltele.

Viimase aasta jooksul oleme näinud, kuidas usaldusväärsed turvatarkvara pakkujad on otsustanud pakkuda tasuta viirusetõrjeprogramme. Kuigi nad ei pruugi olla avalikult oma kavatsusi väljendanud selle kohta, kuidas nende uued tasuta tooted toimivad, võime oodata, et nad kasutavad kaudseid rahastusmeetodeid nagu andmete kogumine.

Trend pakkuda tasuta pahavaravastaseid tooteid ja nende kaudsete meetoditega rahaks tegemine paistab kiirenevat pärast seda, kui Microsoft hakkas pakkuma tasuta vaikevõimalusena oma Windows Defender Antivirus programmi. Loomulikult otsustas hulk kasutajaid hakata Microsofti vaikevõimalust kasutama, nii on võimalikel pakkujatel vähem võimalusi oma tarkvara müüa, seeläbi on kasvanud soov kasutada alternatiivseid rahastusvõimalusi nagu oma tasuta tarkvara pakkumine, et vältida otsest konkurentsi.

Tasuta või odav küberturbetakrvara saab olema järgmise aasta jooksul jätkuvaks trendiks. See suurendab andmete privaatsusega seotud riske, sest tasuta tarkvaral puuduvad tavapäraselt traditsioonilised monetiseerimismeetodid, selle asemel kasutatakse keerulisi lahtiütlusi, mis on loodud selleks, et andmete kogumise eesmärki ja nende müüdavust võimalikult ähmaselt kirjeldada. Sellest annab tunnistust ka see, et mitmed ettevõtted kasutavad pikki ja mitteloetavaid privaatsuspoliitikaid, mis on arusaadavad vaid juristidele.

Seega, iga tasuta toote puhul on oluline, et kasutaja mõistaks, kuidas ettevõte raha teenib – näiteks mobiilimäng võib näidata reklaame või müüa mängutasemeid. Kui pole ilmselge, kuidas ettevõte raha teenib, on vägagi tõenäoline, et monetiseerimismeetodiks on teie andmed ja privaatsus.

Asjade internet

TrendsPrivacy_IoT-768x512

Sellal kui tasuta tooted ja rakendused teavad kõike meie internetiharjumuste kohta, tähendab asjade interneti (IoT) seadmete kasutusele võtt, et veel enam meie tundlikke andmeid on kogumiseks ja kasutamiseks saadaval.

Sõites töölt koju edastab teie telefon teavet liiklusolude kohta teistele sõitjatele, nii on teil loodetavasti võimalik targemaid sõiduotsuseid teha ja varem koju jõuda. Kodus võrku ühendatud termostaat suhtleb teie telefoniga, andes teavet asukoha ja aja kohta. Hetkel olete koju suundumas. Siis, kui jõuate oma kodutänavasse, avaneb automaatselt garaažiuks, tehes otsuse selle põhjal, kui lähedal te kodule olete. Kodus süttivad tuled ja teie valitud muusika mängib kodus teisest seadmest automaatselt edasi. IoT-seadmed on loodud nii, et nad teeksid koostööd, lihtsustades teie elu.

Iga teie seade saab jutustada kogutud andmete põhjal loo. Kombineerides need erinevad andmevood kokku, võib iga ründaja teie elust maalida ette täieliku pildi, teades seda, kus te töötate, mida sööte, millal jõusaali külastate, millises kinos käite, kus poodlete jne. Nende andmete ja masinõppes ning kunstintellektis tehtavate arengute kombinatsioon võib tähendada, et meist saavad tehnoloogilised hüpiknukud, kuna meie eest tehakse aina rohkem otsuseid ette ära.

Gartneri analüütikud ennustavad, et 2018. aastal on maailmas võrku ühendatud 11,2 miljardit seadet, 2020. aastal aga juba 20,4 miljardit seadet. Olge valmis, masinad on tulemas! Iga kord, kui seade palub, et ühendaksite selle kuhugi, peab lõppkasutaja olema teadlik ja lugema privaatsuspoliitikat ning tegema informeeritud otsuse selle kohta, kas ta nõustub privaatsuspoliitika andmekogumistingimustega või mitte.

Seadusandlus

Alates 2018. aasta maist hakkab kehtima Euroopa Komisjoni üldine andmekaitse määrus, see on määrus, mis annab kodanikele rohkem võimu selle üle, kuidas nende kohta teavet kogutakse ja kuidas seda töödeldakse. Seadusandlus mõjutab iga ettevõtete, mis Euroopa Liidu kodaniku kohta andmeid kogub või neid töötleb, hoolimata sellest, kus ettevõte asub.

Sätestatud nõuetele mittevastavus võib tingida kopsaka trahvi, kuid ei ole selget vastust sellele, kuidas EL-ist väljaspool asuvate ettevõtete puhul trahve koguma hakatakse. Komisjon võib leida, et Liidust väljaspool asuvast ettevõttest tuleb teha näide ja võimalik on, et seda tehakse peatselt pärast rakendumistähtaega, 25. maid. Ilma säärase näiteta võivad paljud rahvusvahelised ettevõtted võtta riski olla määruse nõuetega mittevastavuses, seega võib Euroopa Komisjon 2018. aastal selles vallas tugevaid samme astuda.

Privaatsus USAs astus sammu tagasi 2017. aastal, kuna uus administratsioon otsustas tagasi võtta seadusandluse, mis oleks piiranud internetiteenuse pakkujate (ISPde) võimalust koguda klientide andmeid nende loata. Sellal, kui mõned ISPd on andnud vabatahtliku lubaduse mitte võimaldada kolmandate poolte poolt turundust, siis see ei tähenda, et nad ei kasutaks sääraseid andmeid ärilistel eesmärkidel.

Meie internetiharjumuste põhjal kogutud andmete põhjal võib lihtsasti luua meist profiili, mis näitaks ära meie äärmiselt isiklikud huvid, tuginedes informatsioonile, mille kohta me arugi ei saa, et seda kogutakse.

Kasutajate profiilid võivad saada häkkerite sihtmärgiks ja me oleme ka näinud individuaalsete andmete lekkeid andmesaitidelt, poodidest ja muudelt lehekülgedelt. Selliste andmete varastamine, mis kirjeldab kõike, mida internetis teeme, võib olla küberkriminaali suurim varandus, pakkudes võimalust kasutajat välja pressida tema internetiharjumuste põhjal.

Võimekus manipuleerida suuri andmehulki, nii nagu seda on ülal kirjeldatud koos võimekusega kasutada neid andmeid millegi olulise saavutamiseks on paljude tarkvara- ja teenusepakkujate jaoks küllaltki uus võimalus, sest sellega seotud hoiu- ja töötluskulud on tohutult langenud. „Suurandmete“ ökosüsteem tähendab nüüd seda, et palju enamatel ettevõtetel on võimekus teie andmeid koguda, korreleerida ja müüa.

Andmete kogumise ja müümise lihtsus ettevõtete jaoks, meie valmidus nõustuda vaikimisi sätetega ja meie soov vältida privaatsuspoliitika lugemist tähendab, et meie identiteet, elustiil ja isiklikud andmed on saamas äriliseks varaks.

Ma loodan, et 2018 toob endaga kaasa kasutajate suurema teadlikkuse, kuid realistlikult kahtlustan, et näeme suuremate andmehulkade kogumist vähese kasutajate teadlikkusega. Iga seadmega, mis ühendatakse võrku ilma teadliku otsuse või valikuta, kahaneb meie privaatsus veelgi, kuni mingil hetkel on privaatsus miski, mida vaid meie eelkäijad nautisid.

Allikas: Welivesecurity



Leave a Reply

Be the First to Comment!

avatar
  Subscribe  
Notify of