Privaatse surfamise tutvustus

BY POSTED jaanuar 27, 2017 2:00 p.l.

mobiilseadme kaitseparoolprivaatsus


Me kõik jätame onlaini minnes endast maha digitaalse jälje. Meie IP-aadressid reedavad meid ja küpsised koguvad infot meie surfamisharjumuste kohta. Internetiteenuse pakkujatel ja tööandjatel on teoreetiliselt logi selle kohta, milliseid saite ja millal me külastame. Uudishimulike pilkude eest pole täiesti kaitstud koguni privaatne surfamine ehk inkognitorežiim.

Mida siis privaatne surfamine endast kujutab? Sisuliselt tähendab see veebis anonüümsuse säilitamist, nii et teie onlaintegevusest ei jää üldse või kuigipalju jälgi maha.

Sellel on arvukalt hüvesid alates suunatud reklaamide eest kaitsest kuni veebi makseseintest möödamineku võimaldamiseni või koguni “üllatuskinkide” ostmiseni sõpradele ja perele. Lisaks neile on veel ka muid, vähetuntud eeliseid, nagu näiteks raha säästmine.

Ja kuna 28. jaanuaril on tulemas andmekaitsepäev, siis on just nüüd õige aeg vaadata, kuidas jääda onlainis anonüümseks.

 

Three anonymous people - data

 

Jääge HTTPSi juurde!

 

Kui vähegi võimalik, siis kasutage veebis surfamiseks HTTPS protokolli. S-täht selle nime lõpus tähistab turvet, mille muudab võimalikuks turvasoklite kiht (ingl k Secure Sockets Layer ehk SSL). See aitab krüpteerida mis tahes onlainis saadetavaid andmeid.

 

“HTTP ON NAGU POSTKAARDILE KIRJUTAMINE, HTTPS AGA NAGU KIRJA KIRJUTAMINE.”

 

Teadke, et HTTPS protokoll ei varja teie asukohta, vaid ainult teie kommunikatsiooni sisu. Aryeh Goretsky ESETist on sõnastanud sellele suurepärase analoogia:

“HTTP on nagu postkaardile kirjutamine, HTTPS aga nagu kirja kirjutamine, siis selle ümbrikku panemine ja ümbriku kinni kleepimine. Kirjakandja/internetiteenuse pakkuja näeb ikka, kellele saadetis on mõeldud, ent saab lugeda ainult HTTP/postkaardiga edastatavat sisu. HTTPSi/ümbriku puhul teavad nad vaid seda, kust see tuli ja kuhu see läheb.”

 

Reklaamide blokeerijad

 

Paljud peavad reklaamide blokeerimist hädavajalikuks onlainis privaatsuse säilitamiseks ja ka enda kaitsmiseks küberkurjategijate eest.

Paljud veebisaidid jälitavad ja koguvad küpsiste abil infot külastajate surfamisharjumuste kohta, ent reklaamide blokeerijad ei lase neid andmeid koguda.

 

“PALJUD PEAVAD REKLAAMIDE BLOKEERIMIST HÄDAVAJALIKUKS ONLAINIS PRIVAATSUSE SÄILITAMISEKS JA KA ENDA KAITSMISEKS KÜBERKURJATEGIJATE EEST.”

 

Reklaamid ja skriptid on soovitav blokeerida kõikidel veebisaitidel peale nende, mida te usaldate, ja lubada ka viimaste puhul vaid seda, mis on teile vajalik vastava saidi funktsioneerimise toetamiseks.

 

Paroolihaldurid

 

Saadaval on mitmeid paroolihaldureid, ent kahjuks pole neid laialdaselt ikka veel kasutusele võetud. Nende levikut pärsib ka tõsiasi, et mõned neist kompromiteeritakse, nii et küberkurjategijad saavad enda käsutusse kõik teie paroolid.

Paroolihaldurit on siiski soovitav kasutada. See suudab säilitada kõiki teie paroole, luua uusi ja säilitada ka muid andmeid, nagu teie pangamandaate. Teadke siiski, et see parool, mis tagab teile juurdepääsu oma paroolihaldurile, peab olema ülikeerukas. Kui olete “kõik munad ühte korvi pannud”, siis poleks ju kuigi nutikas takistada neile juurdepääsu nõrga parooliga?

 

Kasutage ajutist meiliaadressi!

 

Kõrvaldatavad meiliaadressid (ingl k Disposable Email Address ehk DEA) on anonüümsed ja ajutised. Need võimaldavad kasutajal luua uusi meiliaadresse kiiresti vastavalt vajadusele. Hiljem saab need unustada ning neid enam mitte kunagi kasutada.

See on eriti kasulik vältimaks rämpsposti saamist pärast vormide täitmist kahtlastel veebisaitidel, mis nõuavad meiliaadressi vormi täitmise lõpetamiseks (ja täidetud vormi esitamiseks). Teadke, et te mängite tulega, kui peate lisama meiliaadressi vormile sellisel veebisaidil, mille seaduspärasuses te pole 100% kindel.

 

VPNid

 

Virtuaalsed privaatvõrgud (ingl k Virtual Private Network ehk VPN) võimaldavad efektiivselt kaitsta teie privaatsust onlainis, kuna need varjavad teie IP-aadressi – teie unikaalset identifitseerijat onlainis – ning edastavad kõiki teie onlainandmeid turvalise ja krüpteeritud virtuaalse tunneli kaudu, mis võib takistada veebisaite teie onlaintegevust jälitamast või koguni teadmast, millisest riigist te surfate.

VPN kasutab puhverservereid üle kogu maailma, nii et teie identiteet – või asukoht – ei saa olla kunagi täielikult teada (seda küll tehnilisest seisukohast teataval määral, kuna teoreetiliselt pole see võimatu).

 

Data privacy

 

Tor

 

Kui olete väga mures jälitamise pärast, siis võite kasutada Tori anonüümsusvõrku, mis varjab teie IP-aadressi, muutes palju vähem tõenäoliseks teie tuvastamise ning reklaamijate või küberkurjategijate poolt sihikule võtmise. Torile on ka alternatiive, ent see on ehk sellistest võrkudest tuntuim.

Tor on selliste virtuaalsete tunnelite võrgustik, mis võimaldab üksikisikutel ja inimrühmadel parandada oma privaatsust ja turvalisust internetis. Tori anonüümsusvõrgustik võimaldab juurdepääsu ka süvaveebile, kus saab veebisaite anonüümselt luua ning kus inimesed saavad üksteisega privaatselt suhelda.

 

“TORI ANONÜÜMSUSVÕRK VARJAB TEIE IP-AADRESSI, MUUTES PALJU VÄHEM TÕENÄOLISEKS TEIE TUVASTAMISE NING REKLAAMIJATE VÕI KÜBERKURJATEGIJATE POOLT SIHIKULE VÕTMISE.”

 

Privaatse surfamise režiim

 

Enamikul kaasaegsetest brauseritest on privaatse surfamise režiim, mida saab kasutada hoolitsemaks, et teie külastatud veebisaidid ei kajastu teie surfamisajaloos (teadke siiski, et sellega ei “kustutata teie jalajälgi” internetist, vaid ainult teie poolt kasutatava masina logist).

Brauserid logivad tavaliselt iga külastatud veebisaidi, salvestades info selle kohta, millised andmed te sisestasite. Privaatse režiimiga te põhimõtteliselt ütlete brauserile, et see ei registreeriks teie külastatavaid veebisaite ega kasutaks/laadiks alla küpsiseid.

Need režiimid pole siiski perfektsed. 2010. aastal leidsid näiteks Stanfordi Ülikooli professorid, et kuigi Firefox ei registreeri teie veebisaitide külastamise ajalugu privaatse surfamise sessiooni käigus, siis registreerib see ometi saidid, millele te olete installeerinud SSL sertifikaadid.

 

Software development. Software source code. Programming code. Writing programming code on laptop.

 

Krüpteerige oma veebivestlused!

 

WhatsApp ja Apple’i iMessage rakendavad otspunktkrüpteerimist, ent kasutamiseks on ka muid võimalusi ning seda eeskätt suhtlusel lauaarvutilt.

TorChat on kerge ja lihtsalt kasutatav vestlusklient, mis kasutab Tori asukoha varjamise teenuseid. See kasutab SSL/TLS krüpteerimist.

Cryptocat on veebipõhine vestlusklient, mis kasutab AES-256 krüpteerimisstandardit, mida on äärmiselt raske lahti muukida. Cryptocat toetab ka rühmavestlusi.

 

Ja ongi praegu kõik!

 

Need on mõned tööriistad ja tehnikad, mida saab kasutada oma anonüümsuse ja privaatsuse paremaks kaitseks internetis. Jälgige WeLiveSecurity tulevasi postitusi enamate detailide ja uuemate võimaluste kohta.

Allikas: WeLiveSecurity



Leave a Reply

avatar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  Subscribe  
Notify of